Shannon istus vaimude ruumi aknalaual ja vaatas igatsevalt õue. Tüdruk puhkes nutma. "Kindlalt on see minu süü..." rääkis Shannon endaga. "Ma ise ei elanud nagu tahtsin... Nüüd on mu elu läbi ja ma ei ole kunagi isegi saanud ühe enda soovi täidetud!" Shannon ohkas ja vaatas nukralt purskaevu. "Elus olemine oli palju parem!" lausus tüdruk endamisi. "Ma annaks kõik, et saaks uuesti elada!" Shannon vaatas ringi. "Huvitav kuidas Jennyl läheb... Ja Jonathanil? Tahaks teada kuidas nende elu on peale seda kulgenud." rääkis Shannon. "Aga nad niikuinii ei tea üldse, et ma elus olen. Nad ju elavad enda elu... Leinamiseks pole neil aega!" Shannon tõusis püsti ja pani enda käe aknalauale. "Kui ma saaks vaid elu tagasi..." lausus Shannon unistavalt. "Kui nad teaksid, et surnd olen, oleksid nad niikuinii mind juba külastanud!" Tüdruk vaatas toas ringi ja tema põskedelt voolasid pisarad. "Aga no ei... See pole ju võimalik." lausus Shannon. "Nendel on oma pere, omad probleemid. Surnud sõbrad neid üldse ei huvita!"
Wevax'i Võluülikool