Just a dream #3.
Ärkasin hommikul kui päike mulle otse silma paistis. Ehmatasin kui nägin , et Ethan mu voodi serval istub. Tõmbasin endale teki kohe üles poole. Ethan tuli natuke lähemale ja me vaatasime pikemat aega üksteisele silma. Tundsin kuidas meie pead lähenesid üksteisele ja ma tundsin end tõsiselt hästi sel hetkel , äkki tormas mulle vend tuppa ja oli ime kiiresti mu voodi juures võttis Ethani pluusist kinni ja Ethan lendas ilge pauguga vastu mu toa seina ''Jäta mu õde rahule vär*djas.'' karjus Robert otse talle näkku , möödus paar sekundit ja Ethan oli läinud. Ma kartsin sel hetkel kohutavalt. Tuppa jooksis ka Roberti sõber , ei tea nime. ''Mis juhtus?'' päris ta. ''Ethan.'' lausus vend. ''Mida see värd*jas siin teeb?'' päris ta. ''Tuli mu õde võrgutama.'' vastas vend. ''Oii , vana.'' vastas ta. Vend ''A , ta on ka Taylor.'' ütles ta naerdes. Mina ''See pole naljakas , kaduge välja.'' röökisin neile. Mõlemad lahkusin. Ajasin end ruttu püsti ja panin riide. Ei tahtnud seal toas minutitki enam viibida. Väljusin toast ja kuulsin ema toast karjumist , ma küll pole nuhk , kuid see millest ema rääkis pidi teda väga närvi ajama. Olin lähemale jõudnud ja kuulsin iga ema ja selle telefonis rääkiva inimese sõna ''Ma pean talle ju rääkima , täna juhtus ju midagi ja ta nõuab selgitust nii kui nii.'' oli paus ''No mina ei tea.'' lendas ema telefon vastu ust tükkideks , uks vajus õrnalt lahti. ''Tere kullake.'' lausus ema ''Mine alla , me peame rääkima.'' ütles ema ohates. Kõndisin alla ja natuke hiljem tuli ema , Robert ja Taylor ka alla. Mina ''Mida see kõõrakas siit otsib?'' Taylor ''Ma pole mingi kõõrakas , eks ?'' ''Lõpetage lapsed.'' ütles ema kurjalt. ''Taylor , asi on nüüd selles , et su vend on pärint vanavanavanavana isa geenid ja ta on pool hunt.'' Mina ''M...m...mmiisss mõttes?'' Vend ''Noh , ma pärisin need ja ma varem neist ei teadnud midagi , sellest on see jõud ja kiirus meile antud.'' Mina ''Ja ta on ka või?'' viipasin näpuga Taylorile. Taylor noogutas ainult. Ma olin segaduses. ''Aga mis sul Ethani vastu on?'' küsisin äkki , see lihtsalt lendas mu suust välja ja ma ei suutnud seda takistada. Vend ''Ta on üks teist sugustest , kes rändavad ringi , meie aga meid on igas linnas natuke.'' Mina ''Nii , et teid on siin veel?'' Vend ''Jah , meid on siin linnas 10 tükki ja oleme üks kamp.'' Mina ''Olgu.'' laususin püsti tõustes. ''Ma lähen jalutama , pean mõtlema.'' Kõik noogutasid , ma läksin panin papud jalga ja väljusin majast. Avastasin , et minu maja juures on park , läksin sinna jalutama. Avastasin ühe puu , mille all oli elu hea istuda , istusin siis sinna. Äkki ehmatasin , kui Ethan mu kõrval oli. Mina ''Jäta mind rahule.'' jooksid mul pisarad silmast. Ethan tuli mulle lähemale ja lõpuks tõmbas ta mu enda embusesse ja me vaatasime taas üksteisele pikalt otsa ja oleks suudelnud , kui Taylor poleks vahele tulnud. Mina ''Ma ei suuda talle vastu panna.'' karjusin nuttes , kui Ethan läinud oli ja vajusin maha istukile käed ümber jalgade ja nutsin. Taylor ''Ta on igavene vär*djas. Hoia tast nii eemale kui saad.'' Mina ''Aga ta jälitab mind igal pool ma ei saa.'' ütlesin pool nuttes. Kuulsin äkki hundi ulgumist. Taylor ''Ma pean su su venna juurde viima. Ma muutun hundiks sa roni selga ja hoia mu kasukast kõvasti kinni.'' Mõne hetkega oli ta hunt. Tegin nii nagu kästi. Olime mõne minutiga kohal. Äkki oli Taylor inimene ja ta kukkus maha ja ma ta peale. Issand kui nõme mõtlesin endamisi , ajasin end ta pealt ära ja püsti. Robert tutvustas mind 8 inimesele veel kes seal olid peale tema ja Taylori. ''See on Kert (tal olid pruunikad juuksed) , ta on kõige vanem ja seega kamba juht. See on Loyla , Mari-Liis , Timo , Kaido , Oliver , Carl ja Markus.'' lausus ta. ''See on mu õde Taylor.'' Mari-Liis ''Me peame sulle hüüdnime mõtlema , et sind Tayloriga sassi ei ajaks.'' Loyla ''Lori.'' Mina ''Olgu.'' olin oma hüüdnimega rahul , mis oli mul esimene. ''Taylor sina mine valvesse.'' Taylor muutus hundiks ja jooksis. Mina istusin natuke eemal , pisikese veekogu ääres ja mõtlesin. Ütleme , et olin teistest 100 m eemal. Ehmatasin kui kuulsin hundi ulgumist. Robert ''Ethan.'' Mina ''Mis juhtus?'' küsisin ma murelikult , nagu mul oleks Taylori vastu tunded. ''Ta leidis Ethani!'' lausus Loyla. Kostis järgmine ulgumine , keegi ei teinud midagi , mul ei jäänud muud üle , kui ma jooksin sinna poole , kust ulgumine tuli. Olin kohal ja karjusin ''Ethan jäta ta rahule.'' Ethan lõpetas ja tuli minu juurde , haaras mu kaelast ja surus mu vastu puud ''Et nüüd oled saa ka nende poolt jah.'' Taylor võttis Ethanist kinni ja ta lendas kaugele meist , oma 20 - 30 meetrit. Ta ajas end püsti ja oligi kadunud , nagu minu pool. Taylor ''Me peame teiste juurde minema ja arutama kuidas sind ohust päästa.'' Ta muutus hundiks ja läksimegi. See kord mul vedas ja ma ei lennanud ta peale. Vend ''Pääses?'' Taylor ''Jah , aga me võime ta tabada hetkel.'' Vend ''Okei lähme , lausus ta teistele.'' Taylor ''MA TULEN KA!'' Robert ''Ei , valva mu õde , PALUN.'' Taylor noogutas ja teised läinud olidki. Taylor muutus taas hundiks ja ta jooksis minu maja poole. Ta karv oli nii mõnus ja pehme , mul oli isegi tunne , et ma lendan ja ma ei tea kuidas õnnestus mul uinuda.
-------
Ärkasin enda toas , vaatasin et Taylor magab mu kott toolil. Ta oli tõsiselt armas. Kuulsin välisukse pauku ja...
(ärge parem lugege , suurem osa minu mõeldud ja osa sõbranna)
