Päikselisel päeval jalutamas

Marthin otsustas oma vaba aega veeta väikse jalutuskäiguga. Ta kõmpis mööda teerada parki ning jäi ilusat ilma nautima. Endal olemist mugavaks tehes viskas ta murule pikali ning silmitses taevakaarel aeglaselt sõudvaid pilvi. Üks neist meenutas talle kujult jänest, teine kaubaautot.

Candy jalutas parki otsides oma valget kassipoega Danny't, kuid tüdruk märkas ainult muru peal lebavat meest kes nägi väga kahtlane välja. Candy ohkas ja tõusis õhku ning saputas oma roosasi tiibi ja lendas ringi, et parem vaade pargile oleks.

Marthin silmas lendavat olendit õhus ning ta arvas, et see on lind. Kui ta aga püsti tõusis nägi, et see on inimese moodi. "Hei sina seal! Kust sellised vägevad asjad said?" karjus Marthin tüdrukule.

Candy ehmatas ja vaatas ringi, et leida hääle omanik.

OT: Marthin'it külm ei huvitagi?

OT: Kust sa selle välja loed?

OT: Sealt, kus on öeldud, et ta heitis pikali...

OT. Külm segab sind pikali heitmast?

OT: Lihtsalt vasta -.-

Maapind oli konarlik ning torkis Marthini selga ebamugavalt. Ta niheles, et paremat asendit leida. Pilvekujud ei tundunud ka enam kuigi huvitavad. Noormees saatis oma pilgu lendu, et uuesti tabada kirjas õhus lendleva tüdruku kuju. Sõit leidiski otsiti, ning ajas end küünarnukkide najale, et paremat vaatepilti saada.

Candy ohkas ''Luulud.'' pomises tüdruk ja lendas edasi, et valge lume seest valge kass leida.

Kui Candy Marthini vaateväljast kadus, tõusis poiss püsti. Isu taevast jälgida oli kadunud. Päev oli piisavalt olude, et seda mitte raisku lasta. Zoot otsustas, et otsib tolle silmapiiri taha kadunud tüdruku uuesti üles. Seltsis saab ikka midagi huvitavamat ette võtta kui üksi.

''Danny!'' karjus Candy tüdinenult ning maandus lumele ja otsis tähelepanelikult enda lumivalget kassi.