Jutt

Iga üks kirjutab siia mõne lause (need laused peavad kokku sobima, mitte nii: Tom tantsis polkat ja kukkus pikali. Kati kõndis mööda teed.) ja nendest tuleb välja jutt.

Alustan siis:

Karl tuli koolist koju ja nägi teel ühte armsat kassipoega. Poiss võttis ta kätte ja avastas, et tal pole kaela rihma. "Ma võtan su koju kaasa!" otsustas Karl ja vedas kassi.

Tee peal kass küll rabeles, kuid nad jõudsid siiski koju. Kodus küsis ta emalt, kas tohib ta endale võtta.

"Kallis, sa ju tead, et me ei saa loomi võtta majja. Nad rikuvad siin kõk ära," ütles ema. "Vii ta ära." Nende sõnadega ta lahkus.

Karl oli kurb ja saatis kassi minema. Siis läks ta oma tuppa ja pani ukse lukku.

Karl hakkas oma toas karjumist harjutama.

Lõpuks lõpetas Karl karjumise.

Ta läks laua taha ja otsustas enda kodutööd ära teha.

Karl läks närvi, sest ta ema võttis talt CS'i arvutist ära ning ta hakkas vihast karjuma ja laamendas oma toas.

OT: Ikka väga närviline laps...

Ta lõhkus ära arvuti , tiris riided kapist välja , ning jäi seejärel magama .

Ta ema tuli teda öösel vägistama.



OT: Ajan natuke särtsu siia xD

OT: Kummaline särts.

Järgmine hommik oli väga väsitav.

Poiss sai vaevu kooli ja pidas selle koolipäeva vastu.

Aga järgmist ta vastu ei pidanud vaid suri ära. (The end)

OT: Uus jutt?

OT: Ju siis.

2 tibi läksid baari ning hakkasid poisse lantima.

OT: Kirjutage rohkem lauseid.

Need tibid kedagi ei leidnud ja polnud ka ime oli pühapäev ka ja otsustasin ära koju minna.

Kui ma kodu teel olin, röövis kedagi neid tibisi. Mina loomulikult tõttasin appi, aga mees lõi mind nii kõvasti, et ma kukkusin maha.

Lamasin maas kuni kuulsin sireene. Proovisin tõusta ja silmi lahti teha, aga kõik oli udune ning pea käis ringi.

Politsei leidis mu ja pakkus mulle vett. Ma keeldusin ja tõusin aeglaselt püsti.

Nad kutsusid mulle kiirabi ning ma minestasin uuesti.

Kui ma ärkasin, nägin ma oma isa ja ema. Samuti oli mu juures lollakas vend ja beibed.

Tahtsin minna tibidele kallale, aga olin liiga nõrk selle jaoks. Keerasin siis pilgu emale ja isale kes mind kaastundlikult silmitsesid.