Surm sõbra käe läbi
Katy tõusis karjudes üles. Ta nägi järjekordset õudusunenägu. Kui Katy kella vaatas otsustas ta mitte voodist välja tulla. Kell oli alles 04.30 ja ta kool hakkab alles kell pool 9. Tüdruk vaatas lage ja mõtles oma unenägudele. Need lähevad aina jubedamaks. Esimeses unenäos oli tema metsas ja mingi must kogu oli tema taga. Ta põgenes kõigest väest. Aga siis tuli tema ette ta parim sõber, kellega nad olid tülli läinud (Sellest ta ei teadnudki!). Ja must kogu tappis ta. Edasi aga ei suutnud tüdruk joosta ja edasi must kogu puudutas teda. Katy ei kavatasenudki enam voodis passida ja pani enda lemmikriided selga. Ta kõndis trepist alla ja hakkas sööma. Kui see oli valmis, otsustas tüdruk minna arvuti taha. Ta nägi, et ta parim sõber Elisa oli samuti facebookis sees.
Katy: Tsau, El!
Elisa: Tsau!
Ärkasid jälle varakult?
Katy: Jah...
Jälle õudusunenäod!
Elisa: Mõistan...
Katy: Miks ise nii vara üleval?
Elisa: No tean juba, et sa nii vara ärkad.
Katy: Arvata on...
Tule minu juurde, mul vanemad on kodust ära!
Elisa: Hea mõte! Ma kohe tulen.
Katy pani facebooki kinni ja hakkas Elisale vastu minema. Nad ei elanud üksteisest väga kaugel. Ta pani jope selga ja läks õue. Õues oli jahe aga eks ta kannatab ära. Katy hakkas Elisa kodu poole minema. Ta vaatas vahepeal ringi. Kõik nagu tavaliselt... Tundus vähemalt. Katy hakkas sammu kiirendama, kuna ta kuulis imelikke hääli. Ta nägi eemal Elisat ja jooksis teda kallistama. „Kuidas läheb?“ küsis Katy. „Hästi! Ise?“ küsis Elisa. „Hästi!“ ütles Katy. „Lähme kohvikusse?“ „Ikka!“ ütles Elisa ja nad hakkasid koos kohviku poole minema. Kohvikusse jõudes panid nad joped ära ja istusid. „Mida te soovite?“ küsis ettekandja nagu ta räägiks kuningannadega. „Lõpeta see ära, Mary!“ ütles Katy naerdes. Mary istus nende kõrvale. „Mis uudist?“ küsis ta põnevusega. „Ei mid...“ alustas Katy, kuid Elisa jõudis enne öelda: „Katyl on mingid õudusunenäod!“ Katy vaatas tüdrukut vihase näoga. „See ka mõni probleem...“ ütles Mary. „Mis mõttes?“ küsis Katy. „Räägitakse, et surnuaias on kaelakee, mille kandja soov täitub!“ ütles Elisa. Kay vaatas teisi ja tõusis. „Siis ma lähen seda otsima!“ otsustas ta. „Mul on kahju, et ma ei saa tulla... Mul pole võimalust töölt lahkuda!“ ütles Mary. „Olgu, ma siis lähen!“ ütles Katy ja pani jope peale. „Ma tulen ka!“ ütles Elisa ja pani samuti jope peale. „Nägudeni siis!“ lehvitas Mary neile. „Nägemiseni!“ lehvitasid ka teised ja juba nad olidki silmapiirilt läinud. Mary ohkas ja läks istuma. Katy ja Elisa olid jõudnud surnuaeda. „Hargneme!“ ütles Elisa ja läks paremale. Katy läks vaskule. Mõne aja pärast hüüdis Elisa: „Tule siia! Ma leidsin selle!“ Katy jooksis kiiruga Elisa juurde. Kaelakee oli ühes sügavas augus. „Kuidas me selle kätte saame?“ küsis Katy. „Lihtsalt!“ ütles Elisa ja lükkas Katy auku.“Hei!“ hüüdis Katy vihaselt ja ürtias välja saada. Elisa ei teinud tast väljagi ja mattis Katy elusalt auku.
Lõpp