Kuulge, kas see ei peaks mitte külmunud olema? - Justini ja Carli erateema

Justin kõndis mööda purskkaevu, kuni märkas, et vesi voolab seal rahulikult, kuigi peaks olema külmunud. Tema hämmastuseks oli vesi tohutult külm... Külmem kui ta kunagi tundnud on.

Carl kõndis purskaevu juurdes lootes leida Justinit ja no näed,seal ta oligi. Ta läks lähemale ja küsis ''Justin sa tead kus Helen on?''

"Ei, ma pole teda viimasel ajal näindki..." vastas Justin, ikka veel juureldes selle üle, mis toimub veega.

''Eks ma siis valgustan sind natuke! Ta pakib oma toas asju ja kavatseb siit minema sõita,kaugele ja kauaks. Põhjust ma ei tea. Aga igastahes,kui ma ta kihlatu oleks ma vähemalt muretseks või midagi. Ma ta lapsepõlve sõbrana olen ka hoolivam,kui sina ta kihlatuna. Ja kui ta peaks minema,siis arvesta,et mina oma tegude eest enam ei vastuta.'' sõnas Markus vihaselt.

"Ma arvan, et sa peaksid enne mõtlema, kui ütlema. Ma muretsesin tema pärast, kui ta oli kaua ära. Ma sain alles praegu teada, et ta siin on. Ma olen üritanud talle helistada aga ta pole vastanud..." vaidles Justin vastu. Siis läks ta edasi, aga palju tõtakama sammuga, kui enne. Varsti oli ta teisel pool purskkaevu ning tegi kooli ukse lahti. Uks polnud just eriti väike ja see avanes aeglaselt. Poisile ei tulnud mõttessegi enam see küsimus, mis oli tema peas varem. Küsimus, mis puudutas purskkaevu vett.

Carl ohkas ja läks sammuti kooli tagasi.