Kooli taga - Lexy ja Carl'i erateema

Lexy oli koolitaha tekkinud ning toetas selja vastu seina ja käed olid tal risti rinna all.

Carl kõmpis vihaselt kooli läheduses ja ümber,et viha taanduks.

Nähes Carl'i tõmbus Lexy keha vastu seina veel rohkem nagu tüdruk tahaks selle sisse kaduda.

Carl märkas absoluutselt kohe Lexyt ta käitumisest oli aru saada,et see on tema ''Ma näen sind Lexy.''

Lexy ohkas ''Hei.'' ütles Lexy Carl'ile maha vaadates.

Carl ei vastanud midagi,ta teadis,et mingi probleem on taga jälle.

Lexy istus külma lume peale ja vaatas Carl'i.

''Mis ma jälle tegin?'' küsis Carl ja pööras ümber ning vaatas tüdrukut.

''Ma ei tea, mulle tundub nagu sulle ikka meeldiks Helen, aga ma pean ennem sinuga sellest rääkima mitte seda arvama.'' vastas Lexy õlgu kehitades.

Carl ohkas ja läks Lexy juurde ning kükitas ta ette ''Ta meeldib mulle nagu sõber,mitte armastatu või keegi selline,ta on lihtsalt mu lapsepõlve sõber ja me oleme juba pisikesest peale ühes liivakastis mänginud. Lihtsalt hoolin tast,kui sõbrast. Aga sind ma armastan ja keegi ei saa sinult mind ära võtta ega minult sind. Minu armastus su vastu on liiga suur. Võib öelda lausa kustumatu.''

Lexy naeratas Carl'ile ja kallistas teda ''Tänan.'' sosistas Lexy Carl'ile.

''Pole tänu väärt.'' sõnas poiss ja suudles tüdrukut.

Lexy suudles Carl'i rõõmsalt vastu.

Carl kõikus õrna ja kaotas tasakaalu ning lukkus selliļi maha.

Lexy raputas naeratades pead ja ronis Carl'i peale ''Said haiget?''

"Mkm." mõmises Carl.

''Tore.'' naeratas Lexy ja jäi Carl'i peale istuma.

"Mhmh." mõmises Carl jälle.